Minu enda ajalugu GNU/Linuxiga on juba päris pikk. Kasutasin Linux/KDE keskkonda igapäevaselt ligi 5 aastat kuni Office 2007 tulekuni. Siis tundus, et Windows platvormil on huvitavaid uuendusi palju rohkem kui varem. Praegu Windows 7 ja Office 2010 beta kasutajana ei ole kihku igapäevast keskkonda Linuxi peale viia, kuigi KDE 4 pakub huvitavaid võimalusi töökeskkonna kujundamiseks.
Tänast juttu kirjutan siiski selle pärast, et meil Net Groupis on nüüd kaks Novell SuSE Linuxi sertifitseeritud spetsialisti. Ja tegime need sertifitseerimised mitte selle pärast, et Net Group kavatseks üliaktiivselt hakata Linuxit propageerima, vaid selle pärast, et meie klientide IT keskkonnad on muutunud mitmekesiseks. Lähtudes eelkõige klientide eelistustest ja soovidest nende IT keskkondade kujundamisel peame me tagama, et meie spetsialistid suudavad nende eripäradega toime tulla.
Sunday, December 13, 2009
Monday, November 2, 2009
Millal arvutid ära kaovad?
50 aastat tagasi sai Tartu ülikool oma esimese arvuti ja Leo Võhandu avaldas arvamust, et 50 aasta pärast arvuteid enam ei ole. Õnneks jääb Leo Võhandu nägemuses meile siiski arvutusvõimsus, kuid see on integreeritud ümbritsevasse infrastruktuuri. Olen selle mõttekäiguga osaliselt nõus, kuid isiklik nägemus tuleviku arvutitest on siiski teine.
Infrastruktuuri integreeritud arvutid on juba täna olemas. Kõige lihtsamad näiteks sellest on Google otsing või siis GMail/HotMail teenused, mis on kusagil Internetis ja me kasutame neid teenuseid oma infotehnoloogiliste vahenditega. Parafraseerides Leo Võhandut oleks kümne aasta tagune grupitööserver väga kiire minu praegusel mobiiltelefonil. Sellegi poolest ei jookse minu mobiiltelefonil ühtegi serverit (vähemalt veel mitte) ja serverid on jätkuvalt serveriruumis.
Samal põhjusel ei usu ma, et 50 aasta pärast jäävad ainult infrastuktuuri integreeritud arvutusseadmed. Infrastruktuuri integreeritud arvutusseadmed on tõenäoliselt ka tulevikus suhteliselt piiratud funktsionaalsusesga ja ka kaasas kantavad seadmed ei sisalda kogu vajalikku infohulka. Arvan, et ka tulevikus on vaja töö tegemiseks suhteliselt võimsat ja universaalse funktsionaalsusega arvutit, millega kasutada, integreerida jne. info infrastruktuuri teenuseid. Sarnaselt praegusega on kindlasti ka siis kallim arvutit omada kui kasutada infot infrastruktuurist (Google otsing tasuta, GMail tasuta jne). Võib juhtuda, et selline seade maksab suhthindades võrdlemisi palju ja mitte igaüks ei pruugi omale tulevikus arvutit osta. Töös annab selline individuaalne seade võimaluse koguda enda jaoks oluline unikaalne kogum infot, mis annab personaalse konkurentsieelise võrreldes üldkasutatavate teenuste tarbijatega.
Infrastruktuuri integreeritud arvutid on juba täna olemas. Kõige lihtsamad näiteks sellest on Google otsing või siis GMail/HotMail teenused, mis on kusagil Internetis ja me kasutame neid teenuseid oma infotehnoloogiliste vahenditega. Parafraseerides Leo Võhandut oleks kümne aasta tagune grupitööserver väga kiire minu praegusel mobiiltelefonil. Sellegi poolest ei jookse minu mobiiltelefonil ühtegi serverit (vähemalt veel mitte) ja serverid on jätkuvalt serveriruumis.
Samal põhjusel ei usu ma, et 50 aasta pärast jäävad ainult infrastuktuuri integreeritud arvutusseadmed. Infrastruktuuri integreeritud arvutusseadmed on tõenäoliselt ka tulevikus suhteliselt piiratud funktsionaalsusesga ja ka kaasas kantavad seadmed ei sisalda kogu vajalikku infohulka. Arvan, et ka tulevikus on vaja töö tegemiseks suhteliselt võimsat ja universaalse funktsionaalsusega arvutit, millega kasutada, integreerida jne. info infrastruktuuri teenuseid. Sarnaselt praegusega on kindlasti ka siis kallim arvutit omada kui kasutada infot infrastruktuurist (Google otsing tasuta, GMail tasuta jne). Võib juhtuda, et selline seade maksab suhthindades võrdlemisi palju ja mitte igaüks ei pruugi omale tulevikus arvutit osta. Töös annab selline individuaalne seade võimaluse koguda enda jaoks oluline unikaalne kogum infot, mis annab personaalse konkurentsieelise võrreldes üldkasutatavate teenuste tarbijatega.
Thursday, October 15, 2009
Pilvarvutuse hullus
Net Groupil toimub 16. oktoobril foorum, kus meie koostööpartnerid tutvustavad uusi tehnoloogiaid ja serverlahenduste poole pealt on keskseid teemasid pilvarvutus. Tehnoloogialiidrite jaoks on juba täna pilvarvutus paratamatu tulevik, kuid arutluskäik selle põhjuste taga jääb tihti arusaamatuks. Olen pidanud pilvarvutuse paratamatust viimastel kuudel üha sagedamini selgitama ja ehk on praegu õige aeg need mõtted ka kirja panna.
Mis üldse on server? Tavaliselt räägitakse serverist kui kastist, mis seisab serveriruumis ja tegelikult kasutajad päris täpselt ei tea, mida server teeb; kasutaja jaoks on olulised teenused, mida server pakub. Samast lähtepunktist lähtub ka IT valdkonda standardiseeriv ITIL metoodika. Kasutajale pakutakse IT poolt teenuseid, millele on sõlmitud teenustasemelepingud (SLA). Kuidas IT pool teenused tehniliselt korraldab, ei ole üldse enam oluline. Kui oluline on ainult teenus, siis miks peab server olema kast või IBM või HP või Windows või Linux? Kasutaja seiskohast võib serveri unustada.
Kus peaks server asuma? Veel mõni aasta tagasi võisid kõik ettevõtte serverid olla rahulikult serveriruumis. Siiani teevad ettevõtted märkimisväärseid investeeringuid oma serveriruumide arendamiseks. Praktika on aga selline, et füüsilisi servereid jääb kogu aeg vähemaks ja virtuaalseid kasvab mühinal juurde. Täna on ka internet piisavalt kiire, et enamiku serverite asukoht on juba vähetähtis. Tehnoloogialiidrid on nüüd aga otsustanud, et kõik serverid peavad olema pilves - mis toimub?
Kui server on virtuaalne, siis mis vahet seal on, kus see asub!
Arvuti virtualiseerimine ei ole üldse uus teema. Juba mitukümmend aastat tagasi tegeleti probleemiga, et kuidas tagada operatsioonisüsteemi töö kui mõnest riistvara komponendist tuleb uus versioon, mis ei ole 100% ühilduv varasema riistvaraga. Arvutitesse paigaldati virtualiseerimise tarkvara, mida tänini nimetatakse BIOS-iks (tegelikult küll uusima nimi on EFI). BIOSi eripära on lihtsalt, et see võimaldab korraga paigaldada arvutisse vaid ühe operatsioonisüsteemi. Arvutusjõudluse kasv andis tõuke jooksutada samas süsteemis mitut tarkvaralist süsteemi. Lisati hüperviisori kiht, kuid tulemus on sama - operatsioonisüsteemi jaoks nähtav riistvara on standardne. Kui operatsioonisüsteemi jaoks on riistvara sama, siis ei ole vahet kas see asub serveris, arvutis, pihuarvutis või mobiiltelefonis? Ja kas mobiiltelefon peab virtuaalserveri jooksutamiseks olema serveriruumis?
Eelneva mõttekäigu tulemuseks on riistvarast ja geograafilisest asukohast sõltumatud infosüsteemi teenused. Kui mõelda rahvusvahelise ettevõtte peale, siis on igas sellises ettevõttes mitu serveriruumi erinevates ajavööndites, kontorites on arvutid ja enamikul ringi liikuvatest töötajatest on nutitelefon. Pilvarvutuskeskkonnas liigub infosüsteemi teenus kasutajaga kaasa. Kontorist eemal on see madala jõudlusega, sest asub telefonis. Ameerikasse lennates kolib see teenus aga taustal Ameerika serveriruumi ja kasutab sealseid ressursse parema jõudluse ja kasutajamugavuse pakkumiseks.
Miks on globaliseeruvas maailmas pilvarvutus oluline? Maailmas, kus töötajad ei ole kontoriga tihedalt seotud ja tahavad samu teenuseid sama kiiresti kasutada mis tahes asukohast, hakkab meid segama füüsika. Valguse kiirus on kõigest 300 tuhat kilomeetrit sekundis - elektriimpulsi liikumiseks Tallinnast Riiga kulub 1 ms; Tallinnast New Yorki aga 45 ms. Kui siia juurde lisada veel kogu võrgu sisemine kinnituste küsimine ja ümbersuunamised jne. siis võib öelda, et Tallinna ja New Yorki vahel ühendus imeb täiega. Seepärast ongi mõistlik kui kasutaja interaktsiooni nõudev süsteem liigub kasutajaga kaasa ka geograafiliselt.
Öine elekter on oluliselt odavam kui päevane. On mõistlik, et suurt arvutusvõimsust nõudvad protsessid toimuvad ajavööndis, kus on öö ja ka kasutajate poolne süsteemi koormus väike.
Eelneva põhjal võib öelda, et pilvarvutus on füüsikalistest piirangutest ja energiasäästust tulenev paratamatus. Meie osa on selle protsessiga võimalikult kiirest kaasa minna ja kasutusele võtta lahendused, mis võimaldavad infosüsteemide mobiilsuse erinevate seadmete ja andmekeskuste vahel.
Mis üldse on server? Tavaliselt räägitakse serverist kui kastist, mis seisab serveriruumis ja tegelikult kasutajad päris täpselt ei tea, mida server teeb; kasutaja jaoks on olulised teenused, mida server pakub. Samast lähtepunktist lähtub ka IT valdkonda standardiseeriv ITIL metoodika. Kasutajale pakutakse IT poolt teenuseid, millele on sõlmitud teenustasemelepingud (SLA). Kuidas IT pool teenused tehniliselt korraldab, ei ole üldse enam oluline. Kui oluline on ainult teenus, siis miks peab server olema kast või IBM või HP või Windows või Linux? Kasutaja seiskohast võib serveri unustada.
Kus peaks server asuma? Veel mõni aasta tagasi võisid kõik ettevõtte serverid olla rahulikult serveriruumis. Siiani teevad ettevõtted märkimisväärseid investeeringuid oma serveriruumide arendamiseks. Praktika on aga selline, et füüsilisi servereid jääb kogu aeg vähemaks ja virtuaalseid kasvab mühinal juurde. Täna on ka internet piisavalt kiire, et enamiku serverite asukoht on juba vähetähtis. Tehnoloogialiidrid on nüüd aga otsustanud, et kõik serverid peavad olema pilves - mis toimub?
Kui server on virtuaalne, siis mis vahet seal on, kus see asub!
Arvuti virtualiseerimine ei ole üldse uus teema. Juba mitukümmend aastat tagasi tegeleti probleemiga, et kuidas tagada operatsioonisüsteemi töö kui mõnest riistvara komponendist tuleb uus versioon, mis ei ole 100% ühilduv varasema riistvaraga. Arvutitesse paigaldati virtualiseerimise tarkvara, mida tänini nimetatakse BIOS-iks (tegelikult küll uusima nimi on EFI). BIOSi eripära on lihtsalt, et see võimaldab korraga paigaldada arvutisse vaid ühe operatsioonisüsteemi. Arvutusjõudluse kasv andis tõuke jooksutada samas süsteemis mitut tarkvaralist süsteemi. Lisati hüperviisori kiht, kuid tulemus on sama - operatsioonisüsteemi jaoks nähtav riistvara on standardne. Kui operatsioonisüsteemi jaoks on riistvara sama, siis ei ole vahet kas see asub serveris, arvutis, pihuarvutis või mobiiltelefonis? Ja kas mobiiltelefon peab virtuaalserveri jooksutamiseks olema serveriruumis?
Eelneva mõttekäigu tulemuseks on riistvarast ja geograafilisest asukohast sõltumatud infosüsteemi teenused. Kui mõelda rahvusvahelise ettevõtte peale, siis on igas sellises ettevõttes mitu serveriruumi erinevates ajavööndites, kontorites on arvutid ja enamikul ringi liikuvatest töötajatest on nutitelefon. Pilvarvutuskeskkonnas liigub infosüsteemi teenus kasutajaga kaasa. Kontorist eemal on see madala jõudlusega, sest asub telefonis. Ameerikasse lennates kolib see teenus aga taustal Ameerika serveriruumi ja kasutab sealseid ressursse parema jõudluse ja kasutajamugavuse pakkumiseks.
Miks on globaliseeruvas maailmas pilvarvutus oluline? Maailmas, kus töötajad ei ole kontoriga tihedalt seotud ja tahavad samu teenuseid sama kiiresti kasutada mis tahes asukohast, hakkab meid segama füüsika. Valguse kiirus on kõigest 300 tuhat kilomeetrit sekundis - elektriimpulsi liikumiseks Tallinnast Riiga kulub 1 ms; Tallinnast New Yorki aga 45 ms. Kui siia juurde lisada veel kogu võrgu sisemine kinnituste küsimine ja ümbersuunamised jne. siis võib öelda, et Tallinna ja New Yorki vahel ühendus imeb täiega. Seepärast ongi mõistlik kui kasutaja interaktsiooni nõudev süsteem liigub kasutajaga kaasa ka geograafiliselt.
Öine elekter on oluliselt odavam kui päevane. On mõistlik, et suurt arvutusvõimsust nõudvad protsessid toimuvad ajavööndis, kus on öö ja ka kasutajate poolne süsteemi koormus väike.
Eelneva põhjal võib öelda, et pilvarvutus on füüsikalistest piirangutest ja energiasäästust tulenev paratamatus. Meie osa on selle protsessiga võimalikult kiirest kaasa minna ja kasutusele võtta lahendused, mis võimaldavad infosüsteemide mobiilsuse erinevate seadmete ja andmekeskuste vahel.
Thursday, September 24, 2009
Vähem kui minutiga...
Tellisin mõni nädal tagasi omale Amazonist jälle portsu raamatuid. Küllap olin optimist ja arvasin, et saan õhtuti lapsega tegelemise kõrvalt lugeda. Enamik raamatuid seisab siiani toa nurgas kastis ja ootavad aega, mil nad lugemisele võetakse või vähemalt riiulile pannakse.
Eile kui laps juba magas ja naine oma "Ameerika puritaanlikku kirjandust" luges, sain ühe raamatuga juba tutvust teha. Raamatu pealkiri oli ":59" ja sisaldas see populaarteaduslikke kokkuvõtteid psühholoogia ja sotsioloogia valdkonnas tehtud uuringutest. Stiil oli sarnane neile kokkuvõtetele, mida raadiost sageli kuuleb ja mis algavad sõnadega "Briti teadlased uurisid..." :-)
Igatahes jäi silma üks uuring, mis käsitles kiitmise ja tulemuste vahelist seost. Kontrollgruppideks oli kolm seltskonda lapsi, kellele anti lahendada mõningad keerulised ülesanded. Kõik kolm grupp lahendasid ülesanded enam vähem sama hästi. Seejärel anti gruppidele tagasisidet:
Seejärel anti lastele lahendada sama rasked ülesanded kui esimesel korra. Selgelt kõige halvemini lahendas ülesanded grupp, kelle tarkust oli kiidetud ja kõige paremini grupp, kelle pingutust oli kiidetud. Ehk parem jäta üldse kiitmata kui et tarkust kiita. Või nagu ütles minu magistriõppe õppejõud, et te siin auditooriumis olete kõik liiga targad, et oma äri alustada. Tark inimene kardab oma "targa positsiooni" kaotada ja jätab parem asjad tegemata kui et eksib.
Huvitav oli aga see artikkel minu jaoks selle pärast, et Net Groupis anname kord kvartalis välja töörügaja tiitlit. Selle tiitliga on olnud palju nurinat, sest paljudele ei meeldi rügaja olla. Kui mõelda rügaja peale, siis on see inimeste nägemuses mitte väga taibukas palehigis töötav inimene. Kas Eesti talupoeg sada aastat tagasi oli rügaja? Kas häbeneme, millised me väljapoole paistame ja ei taha tunnistada, et oleme edu nimel tõesti vaeva näinud?
Eile kui laps juba magas ja naine oma "Ameerika puritaanlikku kirjandust" luges, sain ühe raamatuga juba tutvust teha. Raamatu pealkiri oli ":59" ja sisaldas see populaarteaduslikke kokkuvõtteid psühholoogia ja sotsioloogia valdkonnas tehtud uuringutest. Stiil oli sarnane neile kokkuvõtetele, mida raadiost sageli kuuleb ja mis algavad sõnadega "Briti teadlased uurisid..." :-)
Igatahes jäi silma üks uuring, mis käsitles kiitmise ja tulemuste vahelist seost. Kontrollgruppideks oli kolm seltskonda lapsi, kellele anti lahendada mõningad keerulised ülesanded. Kõik kolm grupp lahendasid ülesanded enam vähem sama hästi. Seejärel anti gruppidele tagasisidet:
- Esimest gruppi kiideti kõvasti ja öeldi neile, et te olete kindlasti väga targad;
- Teist gruppi ei kiidetud üldse;
- Kolmandat gruppi kiideti ja öeldi neile, et te kindlasti pingutasite väga.
Seejärel anti lastele lahendada sama rasked ülesanded kui esimesel korra. Selgelt kõige halvemini lahendas ülesanded grupp, kelle tarkust oli kiidetud ja kõige paremini grupp, kelle pingutust oli kiidetud. Ehk parem jäta üldse kiitmata kui et tarkust kiita. Või nagu ütles minu magistriõppe õppejõud, et te siin auditooriumis olete kõik liiga targad, et oma äri alustada. Tark inimene kardab oma "targa positsiooni" kaotada ja jätab parem asjad tegemata kui et eksib.
Huvitav oli aga see artikkel minu jaoks selle pärast, et Net Groupis anname kord kvartalis välja töörügaja tiitlit. Selle tiitliga on olnud palju nurinat, sest paljudele ei meeldi rügaja olla. Kui mõelda rügaja peale, siis on see inimeste nägemuses mitte väga taibukas palehigis töötav inimene. Kas Eesti talupoeg sada aastat tagasi oli rügaja? Kas häbeneme, millised me väljapoole paistame ja ei taha tunnistada, et oleme edu nimel tõesti vaeva näinud?
Wednesday, September 23, 2009
Virtualiseeritud lahendus keskmises ettevõttes
16. septembril korraldasime "väikese" seminari virtualiseerimise teema värskendamiseks ja ülevaate andmiseks VDI ja vSphere arengutest. Väike oli jutumärkidega selle pärast, et kavandame suuremat Net Groupi juubelifoorumit oktoobrisse ja septembri seminarile planeerisime 40 osavõtjat. Registreeris end aga üle 120 inimese. Osalejate arv on selge märk virtualiseerimise teema aktuaalsusest.
Tegin seminaril koos Matiga väikese ülevaate virtualiseeritud lahenduse planeerimisest keskmises ettevõttes. Tavaliselt on sellises ettevõttes eraldi serverid failidele, grupitööle / e-kirjadele, kasutajate halduseks, andmebaasile ja andmebaasirakendusele; IT süsteemi füüsiline ülesehitus on sarnane järgnevale joonisele.
Sellise lahenduse ülal pidamiseks piisab tänastes tingimustes ühest serverist. Serverite protsessorite jõudlus ja mälu hulk, mida serverisse saab paigaldada, tagab keskmiselt 15 virtuaalse serveri normaalse töö. Uutel protsessoritel on 6 ja enam tuuma ning arvutusjõudlusest tavaliselt puudu ei jää.
Vaid ühe serveri kasutamisel on omad miinused:
Kui süsteem ehitada üles selliselt nagu ülaltoodud joonisel kujutatud, ei ole ükski server seotud konkreetse riistvaralise serveriga ning süsteemide töökindlus on kordades parem füüsilise lahenduse omast. Andmete kihis olevad seadmed peavad kindlasti olema dubleeritud komponentidega.
Võimalikud probleemikohad:
Tegin seminaril koos Matiga väikese ülevaate virtualiseeritud lahenduse planeerimisest keskmises ettevõttes. Tavaliselt on sellises ettevõttes eraldi serverid failidele, grupitööle / e-kirjadele, kasutajate halduseks, andmebaasile ja andmebaasirakendusele; IT süsteemi füüsiline ülesehitus on sarnane järgnevale joonisele.
Sellise lahenduse ülal pidamiseks piisab tänastes tingimustes ühest serverist. Serverite protsessorite jõudlus ja mälu hulk, mida serverisse saab paigaldada, tagab keskmiselt 15 virtuaalse serveri normaalse töö. Uutel protsessoritel on 6 ja enam tuuma ning arvutusjõudlusest tavaliselt puudu ei jää.
Vaid ühe serveri kasutamisel on omad miinused:
- serveri riistvara rikke korral on kõik teenused läinud;
- serveri hooldus mõjutab kõiki serveril töötavaid teenuseid;
- serverisse paigutatavad kõvakettad ei vasta kõigi erinevate virtuaalserverite vajadustele.
- SATA liidesega kettad - aeglased, kuid suure mahuga kettad. Need kettad on esindatud tavaliselt ka laua-arvutites. SATA ketastel on madal andmemahu hind, kuid SATA kettad aeglased andmebaaside jaoks.
- SAS liidesega kettad - kiired, kuid väikese mahuga kettad. SAS kettad on üldiselt ka suhteliselt kallid, kuid andmebaasid ei vajagi tavaliselt nii palju mahtu kui failiserver.
- Tehnoloogiliselt võib veel rääkida FC liidesega ketastest ja Flash ketastest, kuid nende turuosa on madal.
Kui süsteem ehitada üles selliselt nagu ülaltoodud joonisel kujutatud, ei ole ükski server seotud konkreetse riistvaralise serveriga ning süsteemide töökindlus on kordades parem füüsilise lahenduse omast. Andmete kihis olevad seadmed peavad kindlasti olema dubleeritud komponentidega.
Võimalikud probleemikohad:
- USB võtmed - mõned tarkvarad tahavad töötamiseks USB võtmete kasutamist. USB võtmeid saab üle võrgu emuleerida virtuaalmasinatele,
- Andmebaaside kiirus - Mitmest serverist kokku toodud andmebaaside andmed peab ka kettaseadmel hoidma eraldi massiivides, et ei kannatakse andmebaasi kiirus
- Litsentsimine - Kuigi virtuaalmasinatele antakse kätte näiteks vaid üks protsessor, litsentsib Microsoft mitmeid tarkvarasid füüsilise protsessori baasil. See tähendab, et loetakse serveris olevaid füüsilisi protsessoreid isegi kui virtuaalsüsteem neid kasutada ei saa. Üldiselt on keskmises firmas vähe süsteeme, kuhu üldse kahte protsessorit vaja on. Enamikus virtualiseerimise lahendustes planeeritakse vajalikku protsessori võimsust kordades üle.
Thursday, September 10, 2009
Terminalide haldamine läheb lihtsamaks
Microsofti terminaliteenuste blogis oli mõni päev tagasi sissekanne uuendustest Windows Server 2008 R2 terminaliteenustes. Minu jaoks tähtis osa oli, et uues litsentsis sisaldub AppV kasutusõigus. Enne kui selle muudatuse tähtsuse juurde minna, mõne sõnaga muudest muudatustest.
Lõppkasutaja joaks oluline muudatus on terminalilitsentsi hinnatõus. Uus terminalilitsentsi nimetus on Windows Server 2008 RDS CAL, kus RDS tähendab Remote Desktop Services. Uus nimi kirjeldab palju paremini terminaliteenuse sisu ja on paremini kooskõlas kasutatava protokolli nimega (Remote Desktop Protocol - RDP). RDS CAL'i hind on senisest TS CALi hinnast 5% kõrgem. MS väitel on hind kõrgem, sest RDS teenus sisaldab rohkem funktsionaalsust, kuid millal enne on toote järgmine versioon vähem funktsionaalsust sisaldanud?
Uus funktsionaalsus, mis ka lõppkasutajale kätte paistab, on parem multimeedia tugi. RDS teenus toetab mitut monitori, rastergraafika paremat tuge Flash ja Silverlight animatsioonide edastamiseks, paremat audio tuge jne. Multimeediafunktsionaalsuse täiendus oluliselt töötajate produktiivsust ei paranda, kuid viib lähemale strateegilise VDI tehnoloogia realiseerimisele.
See strateegiline VDI tehnoloogia, millest jutt, on Virtual Desktop Infrastructure. VDI tehnoloogia idee on, et paigaldades töökoha operatsioonisüsteemi (XP, Vista, 7) virtuaalserverisse, omavad administraatorid selle üle palju paremat kontrolli. Seda keskkonda sünkroniseerides serveri, töökoha ja mobiiltelefoni vahel, on igal pool ligipääs samadele töövahenditele. Net Group on VDI tehnoloogiat propageerinud juba vähemalt aasta ja tehnoloogiapartnerid WMware ja Wyse on ammu teinud samme selle visiooni realiseerimiseks. Nüüd on näha, et ka Microsoft astub selles suunas reaalseid samme. Korralik multimeedia tugi on üks eeldusi, et kasutajad oleksid nõus "töökoha serverisse" tõstmisega. Varem pidime tuginema vaid terminalide tootja Wyse eritarkvarale.
Süsteemi halduse vaatest on aga kõige huvitavam uus funktsionaalsus Unified Remote Desktop Web Access (URDWA) ja AppV kasutusõigus.
URDWA on veebipõhine maaklerkeskkond, mis juhib kasutajat teenuse juurde, mis just temale mõeldud on. Osad kasutajad on näiteks seadistatud terminaliserverisse kuid teistele on serverisse paigaldatud oma Windows keskkond. URDWA teenus suunab kasutaja õige serveri / virtuaalmasina juurde. Nii saab palju paindlikumalt reguleerida, milliseid rakendusi kasutaja tohib kasutada ja kui eraldatud peab olema tema töökeskkond teiste kasutajate töökeskkonnast. URDWA funktsionaalsus tähendab ka seda, et nüüd on Microsofti vahenditega võimalik luua mõistlik kaugarvuti teenus ning pakkuda kasutajatele serverist Windows XP, Vista või 7 keskkonda.
RDS litsents sisaldab AppV kasutusõigust, mis süsteemiadministraatori jaoks tähendab, et terminalirakendusi saab nüüd ilusti kapseldada ja uue rakenduse paigaldamine ei töötle registrit kasutuskõlbmatuks. Samuti saab paralleelselt hoida sama rakenduse mitut versiooni, näiteks kui mõni makro ei tööta Excel 2007-s, saab paralleelselt kasutada Excel 2003 versiooni. Lisaks saab AppV-s määrata, millised kasutajad tohivad milliseid rakendusi kasutada ja nad saavadki ligi vaid lubatud rakendustele, sest ühtegi rakendust otse arvutisse ei installeerita. AppV loeb üle kui palju mingi rakenduse litsentse kasutusel on ja nii võib kokku hoida litsentsikuludelt.
Need uuendused parandavad oluliselt terminalikeskkonna kasutajakogemust ning teevad süsteemiadministraatorite töö lihtsamaks. Samuti parandab kontrolli terminalikeskkonna üle ning kasutuses olevate tarkvaralitsentside üle. Arvan, et terminalilitsentsi hinna 5% tõus on enam kui kompenseeritud väiksemate halduskulude ja võimalik et ka väiksemate rakendustarkvara litsentsikuludega.
Lõppkasutaja joaks oluline muudatus on terminalilitsentsi hinnatõus. Uus terminalilitsentsi nimetus on Windows Server 2008 RDS CAL, kus RDS tähendab Remote Desktop Services. Uus nimi kirjeldab palju paremini terminaliteenuse sisu ja on paremini kooskõlas kasutatava protokolli nimega (Remote Desktop Protocol - RDP). RDS CAL'i hind on senisest TS CALi hinnast 5% kõrgem. MS väitel on hind kõrgem, sest RDS teenus sisaldab rohkem funktsionaalsust, kuid millal enne on toote järgmine versioon vähem funktsionaalsust sisaldanud?
Uus funktsionaalsus, mis ka lõppkasutajale kätte paistab, on parem multimeedia tugi. RDS teenus toetab mitut monitori, rastergraafika paremat tuge Flash ja Silverlight animatsioonide edastamiseks, paremat audio tuge jne. Multimeediafunktsionaalsuse täiendus oluliselt töötajate produktiivsust ei paranda, kuid viib lähemale strateegilise VDI tehnoloogia realiseerimisele.
See strateegiline VDI tehnoloogia, millest jutt, on Virtual Desktop Infrastructure. VDI tehnoloogia idee on, et paigaldades töökoha operatsioonisüsteemi (XP, Vista, 7) virtuaalserverisse, omavad administraatorid selle üle palju paremat kontrolli. Seda keskkonda sünkroniseerides serveri, töökoha ja mobiiltelefoni vahel, on igal pool ligipääs samadele töövahenditele. Net Group on VDI tehnoloogiat propageerinud juba vähemalt aasta ja tehnoloogiapartnerid WMware ja Wyse on ammu teinud samme selle visiooni realiseerimiseks. Nüüd on näha, et ka Microsoft astub selles suunas reaalseid samme. Korralik multimeedia tugi on üks eeldusi, et kasutajad oleksid nõus "töökoha serverisse" tõstmisega. Varem pidime tuginema vaid terminalide tootja Wyse eritarkvarale.
Süsteemi halduse vaatest on aga kõige huvitavam uus funktsionaalsus Unified Remote Desktop Web Access (URDWA) ja AppV kasutusõigus.
URDWA on veebipõhine maaklerkeskkond, mis juhib kasutajat teenuse juurde, mis just temale mõeldud on. Osad kasutajad on näiteks seadistatud terminaliserverisse kuid teistele on serverisse paigaldatud oma Windows keskkond. URDWA teenus suunab kasutaja õige serveri / virtuaalmasina juurde. Nii saab palju paindlikumalt reguleerida, milliseid rakendusi kasutaja tohib kasutada ja kui eraldatud peab olema tema töökeskkond teiste kasutajate töökeskkonnast. URDWA funktsionaalsus tähendab ka seda, et nüüd on Microsofti vahenditega võimalik luua mõistlik kaugarvuti teenus ning pakkuda kasutajatele serverist Windows XP, Vista või 7 keskkonda.
RDS litsents sisaldab AppV kasutusõigust, mis süsteemiadministraatori jaoks tähendab, et terminalirakendusi saab nüüd ilusti kapseldada ja uue rakenduse paigaldamine ei töötle registrit kasutuskõlbmatuks. Samuti saab paralleelselt hoida sama rakenduse mitut versiooni, näiteks kui mõni makro ei tööta Excel 2007-s, saab paralleelselt kasutada Excel 2003 versiooni. Lisaks saab AppV-s määrata, millised kasutajad tohivad milliseid rakendusi kasutada ja nad saavadki ligi vaid lubatud rakendustele, sest ühtegi rakendust otse arvutisse ei installeerita. AppV loeb üle kui palju mingi rakenduse litsentse kasutusel on ja nii võib kokku hoida litsentsikuludelt.
Need uuendused parandavad oluliselt terminalikeskkonna kasutajakogemust ning teevad süsteemiadministraatorite töö lihtsamaks. Samuti parandab kontrolli terminalikeskkonna üle ning kasutuses olevate tarkvaralitsentside üle. Arvan, et terminalilitsentsi hinna 5% tõus on enam kui kompenseeritud väiksemate halduskulude ja võimalik et ka väiksemate rakendustarkvara litsentsikuludega.
Subscribe to:
Posts (Atom)