Wednesday, September 23, 2009

Virtualiseeritud lahendus keskmises ettevõttes

16. septembril korraldasime "väikese" seminari virtualiseerimise teema värskendamiseks ja ülevaate andmiseks VDI ja vSphere arengutest. Väike oli jutumärkidega selle pärast, et kavandame suuremat Net Groupi juubelifoorumit oktoobrisse ja septembri seminarile planeerisime 40 osavõtjat. Registreeris end aga üle 120 inimese. Osalejate arv on selge märk virtualiseerimise teema aktuaalsusest.

Tegin seminaril koos Matiga väikese ülevaate virtualiseeritud lahenduse planeerimisest keskmises ettevõttes. Tavaliselt on sellises ettevõttes eraldi serverid failidele, grupitööle / e-kirjadele, kasutajate halduseks, andmebaasile ja andmebaasirakendusele; IT süsteemi füüsiline ülesehitus on sarnane järgnevale joonisele.



Sellise lahenduse ülal pidamiseks piisab tänastes tingimustes ühest serverist. Serverite protsessorite jõudlus ja mälu hulk, mida serverisse saab paigaldada, tagab keskmiselt 15 virtuaalse serveri normaalse töö. Uutel protsessoritel on 6 ja enam tuuma ning arvutusjõudlusest tavaliselt puudu ei jää.

Vaid ühe serveri kasutamisel on omad miinused:
  • serveri riistvara rikke korral on kõik teenused läinud;
  • serveri hooldus mõjutab kõiki serveril töötavaid teenuseid;
  • serverisse paigutatavad kõvakettad ei vasta kõigi erinevate virtuaalserverite vajadustele.
Kui esimesed kaks on arusaadavad põhjendused, siis viimane nõuab natuke põhjalikumat tehnilist selgitamist. Serversüsteemides kasutatakse täna üldiselt kolme tüüpi kettaid:
  • SATA liidesega kettad - aeglased, kuid suure mahuga kettad. Need kettad on esindatud tavaliselt ka laua-arvutites. SATA ketastel on madal andmemahu hind, kuid SATA kettad aeglased andmebaaside jaoks.
  • SAS liidesega kettad - kiired, kuid väikese mahuga kettad. SAS kettad on üldiselt ka suhteliselt kallid, kuid andmebaasid ei vajagi tavaliselt nii palju mahtu kui failiserver.
  • Tehnoloogiliselt võib veel rääkida FC liidesega ketastest ja Flash ketastest, kuid nende turuosa on madal.
Serverites on keeruline kombineerida SATA ja SAS kettaid. Lisaks serveri rikke korral ei ole võimalik süsteemi teises serveris käivitada, sest andmed on ju kättesaamatud. Selle pärast on enamik virtualiseeritud lahendusi üle ehitatud kasutades mitut serverit ja kõrgkäideldavat kettasüsteemi nagu allpool toodud joonisel.



Kui süsteem ehitada üles selliselt nagu ülaltoodud joonisel kujutatud, ei ole ükski server seotud konkreetse riistvaralise serveriga ning süsteemide töökindlus on kordades parem füüsilise lahenduse omast. Andmete kihis olevad seadmed peavad kindlasti olema dubleeritud komponentidega.

Võimalikud probleemikohad:
  • USB võtmed - mõned tarkvarad tahavad töötamiseks USB võtmete kasutamist. USB võtmeid saab üle võrgu emuleerida virtuaalmasinatele,
  • Andmebaaside kiirus - Mitmest serverist kokku toodud andmebaaside andmed peab ka kettaseadmel hoidma eraldi massiivides, et ei kannatakse andmebaasi kiirus
  • Litsentsimine - Kuigi virtuaalmasinatele antakse kätte näiteks vaid üks protsessor, litsentsib Microsoft mitmeid tarkvarasid füüsilise protsessori baasil. See tähendab, et loetakse serveris olevaid füüsilisi protsessoreid isegi kui virtuaalsüsteem neid kasutada ei saa. Üldiselt on keskmises firmas vähe süsteeme, kuhu üldse kahte protsessorit vaja on. Enamikus virtualiseerimise lahendustes planeeritakse vajalikku protsessori võimsust kordades üle.
Kes tahab põhjalikumalt virtualiseerimise teemadega tutvuda võiks vaadata näiteks seminaril üles võetud videosid:

0 kommentaari:

Post a Comment