Net Groupil toimub 16. oktoobril foorum, kus meie koostööpartnerid tutvustavad uusi tehnoloogiaid ja serverlahenduste poole pealt on keskseid teemasid pilvarvutus. Tehnoloogialiidrite jaoks on juba täna pilvarvutus paratamatu tulevik, kuid arutluskäik selle põhjuste taga jääb tihti arusaamatuks. Olen pidanud pilvarvutuse paratamatust viimastel kuudel üha sagedamini selgitama ja ehk on praegu õige aeg need mõtted ka kirja panna.
Mis üldse on server? Tavaliselt räägitakse serverist kui kastist, mis seisab serveriruumis ja tegelikult kasutajad päris täpselt ei tea, mida server teeb; kasutaja jaoks on olulised teenused, mida server pakub. Samast lähtepunktist lähtub ka IT valdkonda standardiseeriv ITIL metoodika. Kasutajale pakutakse IT poolt teenuseid, millele on sõlmitud teenustasemelepingud (SLA). Kuidas IT pool teenused tehniliselt korraldab, ei ole üldse enam oluline. Kui oluline on ainult teenus, siis miks peab server olema kast või IBM või HP või Windows või Linux? Kasutaja seiskohast võib serveri unustada.
Kus peaks server asuma? Veel mõni aasta tagasi võisid kõik ettevõtte serverid olla rahulikult serveriruumis. Siiani teevad ettevõtted märkimisväärseid investeeringuid oma serveriruumide arendamiseks. Praktika on aga selline, et füüsilisi servereid jääb kogu aeg vähemaks ja virtuaalseid kasvab mühinal juurde. Täna on ka internet piisavalt kiire, et enamiku serverite asukoht on juba vähetähtis. Tehnoloogialiidrid on nüüd aga otsustanud, et kõik serverid peavad olema pilves - mis toimub?
Kui server on virtuaalne, siis mis vahet seal on, kus see asub!
Arvuti virtualiseerimine ei ole üldse uus teema. Juba mitukümmend aastat tagasi tegeleti probleemiga, et kuidas tagada operatsioonisüsteemi töö kui mõnest riistvara komponendist tuleb uus versioon, mis ei ole 100% ühilduv varasema riistvaraga. Arvutitesse paigaldati virtualiseerimise tarkvara, mida tänini nimetatakse BIOS-iks (tegelikult küll uusima nimi on EFI). BIOSi eripära on lihtsalt, et see võimaldab korraga paigaldada arvutisse vaid ühe operatsioonisüsteemi. Arvutusjõudluse kasv andis tõuke jooksutada samas süsteemis mitut tarkvaralist süsteemi. Lisati hüperviisori kiht, kuid tulemus on sama - operatsioonisüsteemi jaoks nähtav riistvara on standardne. Kui operatsioonisüsteemi jaoks on riistvara sama, siis ei ole vahet kas see asub serveris, arvutis, pihuarvutis või mobiiltelefonis? Ja kas mobiiltelefon peab virtuaalserveri jooksutamiseks olema serveriruumis?
Eelneva mõttekäigu tulemuseks on riistvarast ja geograafilisest asukohast sõltumatud infosüsteemi teenused. Kui mõelda rahvusvahelise ettevõtte peale, siis on igas sellises ettevõttes mitu serveriruumi erinevates ajavööndites, kontorites on arvutid ja enamikul ringi liikuvatest töötajatest on nutitelefon. Pilvarvutuskeskkonnas liigub infosüsteemi teenus kasutajaga kaasa. Kontorist eemal on see madala jõudlusega, sest asub telefonis. Ameerikasse lennates kolib see teenus aga taustal Ameerika serveriruumi ja kasutab sealseid ressursse parema jõudluse ja kasutajamugavuse pakkumiseks.
Miks on globaliseeruvas maailmas pilvarvutus oluline? Maailmas, kus töötajad ei ole kontoriga tihedalt seotud ja tahavad samu teenuseid sama kiiresti kasutada mis tahes asukohast, hakkab meid segama füüsika. Valguse kiirus on kõigest 300 tuhat kilomeetrit sekundis - elektriimpulsi liikumiseks Tallinnast Riiga kulub 1 ms; Tallinnast New Yorki aga 45 ms. Kui siia juurde lisada veel kogu võrgu sisemine kinnituste küsimine ja ümbersuunamised jne. siis võib öelda, et Tallinna ja New Yorki vahel ühendus imeb täiega. Seepärast ongi mõistlik kui kasutaja interaktsiooni nõudev süsteem liigub kasutajaga kaasa ka geograafiliselt.
Öine elekter on oluliselt odavam kui päevane. On mõistlik, et suurt arvutusvõimsust nõudvad protsessid toimuvad ajavööndis, kus on öö ja ka kasutajate poolne süsteemi koormus väike.
Eelneva põhjal võib öelda, et pilvarvutus on füüsikalistest piirangutest ja energiasäästust tulenev paratamatus. Meie osa on selle protsessiga võimalikult kiirest kaasa minna ja kasutusele võtta lahendused, mis võimaldavad infosüsteemide mobiilsuse erinevate seadmete ja andmekeskuste vahel.
