Defragmentimine ei ole virtuaalkeskkonnas mõistlik

IT valdkonna vanad olijad mäletavad veel, kui tähtsal kohal oli arvuti kiiruse tagamisel kõvaketta defragmentimine, et parandada ketta kiirust. Kaasaegsetesse Windows süsteemidesse on kettahoolduse tarkvara sisse ehitatud ja regulaarne kettahooldus väldib ketta fragmenteerumisest tulenevat kiiruse kadu. Lisaks on paljud kaasaegsed arvutid juba flash ‘ketastega’, kus fragmenteerumine mingit mõju ei avalda.

Sellegi poolest on tekkinud tarkvaratootjaid, kes tahavad defragmentimist rakendada ka virtuaalmasinates. Kindlasti leidub vastuargumente, kuid üldiselt arvan, et virtuaalmasinate defragmentimine on ebamõistlik.

Oma arvamuse juurde toon järgmised põhjendused.

Õhukesed kettad. Enamik tänapäevaseid virtuaalmasinaid on tehtud nn. õhukeste ketastega. Virtuaalmasina kettafail on täpselt nii suur, kui palju on sinna andmeid salvestatud. Kui ketta suuruseks on märgitud näiteks 10 TB, aga sinna on salvestatud vaid 2 GB andmeid, on õhuke ketas natuke üle 2 GB suur. Õhukesed kettad on tavapraktika, kuna virtuaalmasin planeeritakse pikema perioodi peale ja selle loogilist suurust on hiljem ebamugav muuta. Kui õhukest ketast nüüd defragmentida, siis paisub see ketas kohe 10 TB peale ja salvestussüsteemis ei pruugi sellist ruumi valmis olla. Mitmed defragmentimist puudutavad käsitlused toovad argumendina välja tühja ruumi kokku koondamise – õhukestel ketastel aga tühja ruumi salvestussüsteemi mõttes ei ole.

Loogiline salvestus. Tegelikult enamik virtuaalsüsteeme otse kettale ei kirjuta. Serveri külge on ühendatud spetsiaalselt andmesalvestuseks ehitatud süsteem, milles toimib oma salvestamise ja lugemise algoritm. Sellistes süsteemides ei pruugi serveri arvates eraldi asetsevad sektorid üldse eraldi olla, vaid on kettale paigutatud ühte kohta vastavalt andmete kasutusajaloole. Selliste süsteemide puhul võib lühikeses perspektiivis, kuni salvestussüsteem ‘ringi õpib’, virtuaalmasin hoopis aeglasem olla.

Virtuaalsed töölauad. Virtuaalse töölaua keskkond luuakse kasutajatele selliselt, et ühest ‘kuldkoopiast’ tehakse kasutajatele osalised kloonid. Erinevus kuldkoopia ja kasutaja virtuaalmasina vahel on vaid nendes osades, mida kasutaja enda jaoks muutnud on või profiiliga kaasa tuleb. Sellegi poolest eraldatakse kasutajale õhuke ketas, mille loogiline suurus on identne kuldkoopia mahuga. Näiteks tehakse Windows 7 VDI installatsioon, kus kettamaht on 25 GB. Serverist eraldatakse 500-le kasutajale virtuaalsed töökohad, kusjuures iga kasutaja profiili suurus on 1 GB. Seega läheb kokku kasutusse 525 GB pinda. Kui nüüd aga kõik need virtuaalmasinad defragmentida, ulatub vajalik kettapind kohe 12,5 TB-ni. Lisaks tohutule andmemahule, mida nii on vaja hoida, saavad serverid ka ülisuure defragmentimise koormuse. Defragmentimisest saadav kiiruse võit on saavutatav ka paari ketta lisamisega, mis vähendab nii ostukulu kui ka hilisemat elektrikulu.

Jagatud ressurss. Tavaliselt on ühel serveril 15 ja enam virtuaalserverit; virtuaalseid töökohti tavaliselt aga 30 ja enam. Kui nüüd ühes virtuaalmasinas ketas defragmentida, saab sinna tõesti järjestada salvestusplokkidega failid. Kahjuks ei ole see virtuaalmasin serveris üksi. Kui see virtuaalmasin tahab kettalt midagi lugeda, tahavad ka teised 14 virtuaalmasinat midagi lugeda. Nii kaob täielikult ära igasugune defragmentimisest saadav kiiruse võit, sest vahepeal teenindatakse ka teisi virtuaalmasinaid ja loetakse andmeplokke erinevatest asukohtadest, mitte järjest.

Kokkuvõte: virtuaalsüsteemid on tavaliselt tugevalt konsolideeritud selliselt, et riistvara ressurss maksimaalselt ära kasutada. Igasugune defragementimine paneb virtuaalkeskkonnale mõttetu koormuse. Salvestussüsteemi mõne ketta juurde ostmine annab odavamalt ja mugavamalt jõudluse kasvu, mida on defragmentimisega võimalik saavutada.

Uus ThinApp teeb lihtsamaks konteinerite uuendamise

Uus ThinApp on nüüd juba enam kui nädal vana ja aeg oleks vaadata üle, mida uut ja põnevat selles leidub. Kokkuvõte uuendustest on järgmine:

• Windows 7 ja Windows Server 2008R2 tugi;
• konteinerite lihtsam uuendamine;
• toetatud on suuremad kui 2GB MSI paketid;
• terminalis toimub mälu (memory pages) taaskasutamine;
• kiirem käivitamine;
• rakenduse striimimise ribalaius väiksem;
• rakendusi saab optimeerida kas kasutama vähem ketast või mälu;
• rakenduste autoriseerimine BitLockeriga;
• Wine tugi pakettide jooksutamiseks Linuxil.

Lähemalt uuendustest VMware'i ThinApp versioonis 4.5 sellelt lehelt: VMware: VMware ThinApp Blog: VMware ThinApp 4.5 – What’s new?

Kes tahab uut ThinAppi proovida, saab selle alla tõmmata ThinAppi tootelehelt.

Outlookist saab nüüd SMSi saata

Mu Windows Mobile'iga telefonis oli ActiveSynci valikus juba pikemat aega võimalus sünkroniseerida SMSe. Varem selle valiku tegemisel midagi ei toimunud. Polnud asja peale juba mõnda aega mõelnud, kuid Jaan näitas reedel, et SMSide sünkimine tema telefonis töötab. Tõepoolest, minu viimastest katsetustest on möödunud juba mõni aeg ja serverina on nüüd meil kasutusel Exchange 2010 ja arvutis beetaversioon Outlook 2010-st.

Igatahes tegin SMSide sünkroniseerimise valiku jälle aktiivseks ja etskae - SMSid ilmusid Outlooki Inboxi ja uusi SMSe sai otse Outlookis kirjutada.

Outlook näitab kohe ära, mitu SMSi sisestatud tekstiga kirja läheb.

Väike vigur on SMSi saatmisel siiski juures. Paistab, et SMS saadetakse ära alles siis kui telefon järgmisel korral serveriga sünkroniseerib. Seega olenevalt sünkroniseerimise seadistusest võib SMSi saatmine aega võtta mõnest hetkest mõne päevani :). Kes tahab, et SMSid igal ajal kohe teele läheksid, peab sünkroniseerimise seadistusi natuke kohendama.

SMSe saab saata ka Outlook Web Appi ehk OWA vahendusel.

Exchange Profile Analyzer

Enamik Exchange Serveri juurutusi on Eestis nii väikestes organisatsioonides, et serveri jaoks vajaliku jõudluse annab mis tahes serveri nime kandev kast. Kui kasutajate arv hakkab aga ületama paarisaja kasutaja piiri, tasub teha eelnev analüüs, et hinnata mitmeastmelisena Exchange'i teenuseid üles ehitada või milline peaks oleks riistvara.

Siin on Microsoft jälle adminnidele appi tulnud ja pakub töövahendit nimega Exchange Server Profile Analyzer. Paigaldades selle tarkvarajupi serverile on võimalik analüüsida Exchange'i ressursivajadust ja üles leida pudelikaelad. Kuigi enamiku Exchange'i töö anomaaliatest on võimalik välja siluda talupojatarkust kasutades, on vahel kasulik veidi täpsemat infot süsteemi töö kohta koguda.

Terminali ressursside plaanimisest Win2008R2 süsteemiga

Kuigi viimasel ajal räägitakse peamiselt VDI rakendustest, ei saa päris ilma terminalita hakkkama. Lisaks on tänasel päeval terminaliserveri üles seadmine kiirem ja lihtsam. Uus Windows Server 2008 R2 on saadaval vaid x64 versioonina ja seepärast võib ka selle terminaliseadistuses arvestada enama kui 4GB mäluga. Küllap arutas sama moodi ka Microsoft ning avaldas uue terminaliteenuse jõudluse planeerimise juhendi. This stuff is still hot.
Kõige lahjemas testitud süsteemis oli 24GB mälu ja vaid kahetuumalised protsessorid. Sellise süsteemi soovituslik kasutajate arv oli 80. Serveris, kus on kaheksa tuuma ja 64GB mälu on soovituslik kasutajate arv 150. Serveris, kus on 16 tuuma ja 128GB mälu, on soovituslik kasutajate arv 450.
Paistab, et kontorirakenduste kasutajate arvu mõjutab kõige enam PowerPointi kasutamine ja see on tänapäevaste pildirohkete slaidide juures ka arusaadav. Paistab, et rusikareegel on selline, et kui terminalis kasutatakse PowerPointi, on soovituslik kasutajate arv kohe kolmandiku võrra väiksem.
Mälu plaanimise reegel terminaliserveris on sama mis igal teiselgi lahendusel - mida vähem peab andmeid puhverdama, seda parem. Protsessori osas soovitatakse hoida keskmisega võrreldes 10-50% rohkem ressurssi, kuna ajutised kõikumised protsessori ressursivajaduses mõjutavad oluliselt kasutajakogemust. Ka on uutes serverites protsessorituumad suhteliselt odavamad kui mälu.
Kes tahab asjaga lähemalt ja ise tutvuda, leiab planeerimisjuhise siit.

Windows 7 aeg on käes

Paistab, et Windows 7-e kõige kõvem konkurent on jätkuvalt Windows XP ja Microsoft on otsustanud astuda julgeid samme selle ebamugava konkurendi kõrvaldamiseks. Alates 13. juulist 2010 ei anna Microsoft enam XP SP 2 versioonile tuge. Varasemate XP versioonide tugi on juba ammu läbi.

Lisaks XP-le lõpeb samal kuupäeval tugi ka Windows 2000 operatsioonisüsteemile.

Juba aprillis lõpeb aga Vista baasversiooni tugi. Teenuspakettidega (Service Pack) versioonide tugi kestab veel mõnda aega edasi.

Kõige rohkem kahju on siiski Windows 2000 kadumisest. Windows 2000 tõi meile Active Directory, mitme monitori toe NT platvormil ja integreeritud terminaliteenuse - tehnilised võimalused ilma milleta täna kontorivõrku ette ei kujuta.

RedHati tugi HyperV-s

Jaanuari lõpus uuendas Microsoft Linux Integrated Components paketti, mis lisas HyperV keskkonda RedHat Enterprise Linux versioonide 5.2, 5.3 ja 5.4 toe. Toetatud on nii 32-bitised kui 64-bitised RedHati versioonid. HyperV peal oli juba varem toetatud Novell SUSE Linux.

Related articles by Zemanta

• Installing Hyper-V Linux Integration Components On CentOS 5 (slumpedoverkeyboarddead.com)
• Microsoft releases Hyper-V Linux Integration Components as open source (Virtualization.info)
• Microsoft finally introduces Red Hat support in Linux Integrated Components for Hyper-V (Virtualization.info)

Memory Over-commit

Eelmisel nädalal liikus blogidest läbi, et Microsoft lisab järgmisesse Hyper-V uuendusse „memory over-commit“ e. mälu liigeraldamise funktsionaalsuse. VMware on lubanud juba pikemat aega ESXil jooksvatele virtuaalmasinatele eraldada rohkem mälu kui tegelikult füüsiliselt serveris saada. Siiani on Microsoft pidanud seda funktsionaalsust „ebaoluliseks“, kuid paistab, et mälu liigeraldamise puudumine on hakanud takistama HyperV populaarsuse kasvu.

Miks liigeraldamist vaja on? Uue virtuaalmasina loomisel eraldatakse talle ikka rohkem mälu kui tegelikult igapäevaselt vaja on, sest puhverdamine kõvakettale on aeglane. Kui nüüd füüsilisele serverile paigaldada kümmekond virtuaalset masinat, võib lihtsalt niisama seisev põhimälu olla väärt kümneid tuhandeid kroone. Kui see vaba pind kokku koondada, võib sinna veel mõni virtuaalmasin ära mahtuda ning igaks juhuks vaba pind on jagatud kõigi virtuaalmasinate vahel. Mälu on alati vähe!

Lihtne kirjeldus mälu liigeraldamisest on järgneval joonisel, kuid tehnoloogiline realiseerimine ei ole üldse lihtne ja sellest ka tõenäoliselt Microsofti viivitused tehnoloogia lisamisel oma virtualiseerimistootele.

Kuidas VMware mälu liigeraldamist teeb? VMware kasutab mälu kokkuhoidmiseks kolme tehnoloogiat:

• Transparent Page Sharing – mälulehtede jagamine;
• Ballooning – täispuhumine;
• Hypervisor Swapping – hüperviisori poolt puhverdamine.

Mälu liigeraldamist kasutatakse operatsioonisüsteemides juba aastakümneid. Kui kiire kuid kallis füüsiline mälu otsa saab, hakatakse mälu sisu puhverdama kõvakettale. Kõvakettale kirjutamine ja sealt lugemine on aeglane ja pigem puhverdatakse sinna info, mida harva kasutatakse. Sellist puhverdamist suudaks teha kindlasti ka Microsofti HyperV, kuid hüperviisoril on keeruline otsustada, millised virtuaalmasina mälu leheküljed sisaldavad harva kasutatavat infot . Hüperviisor võib kogemata puhverdada operatsiooni baasprotsessid ja virtuaalmasin on peaaegu kasutuskõlbmatu. Seetõttu tuleks hüperviisori tasemel puhverdamist kindlasti vältida.

Mälulehtede jagamine on juba palju huvitavam teema. Enamik ettevõtteid on oma tarkvaraplatvormid standardiseerinud mingile kindlale Windowsi või Linuxi versioonile, et haldust lihtsustada. Kui nüüd füüsilisel serveril jookseb mitu sarnast virtuaalserverit, siis on virtuaalsete serverite lõikes mitu sama sisuga protsessi, mille mälutabeli lehed on identsed. Korduvaid mälutabeli lehti ühekordselt hoides on ruumi kokkuhoid märkimisväärne. Ühekordselt võib hoida ka tühje mälulehti (vaba mälu) ja nii võib süsteemidele eraldada summaarselt rohkem mälu kui tegelikult olemas on. Siiski peaks füüsiliselt kindlasti olema mälu, mis tegelikult kasutusele läheb, sest puhverdamine on ka virtuaalkeskkonnas aeglane.

Kui nüüd peaks siiski juhtuma, et mitu süsteemi tahavad korraga saada palju mälu ja tegelikult füüsilist mälu nii palju ei ole, läheb käiku mälu täispuhumine. Nagu juba eespool kirjeldatud, ei tohiks puhverdamise osas otsuseid langetada hüperviisor, sest tema jaoks on iga mäluleht sarnane ja nii võivad puhvrisse sattuda kriitilised andmed ja protsessid. Kui füüsilises serveris hakkab mälu väheks jääma, antakse sellest teada virtuaalmasinasse installeeritud VMware'i mäludraiverile. See draiver hakkab seejärel hõivama virtuaalmasina mälus pinda tühjade mälulehtega, mida hüperviisor saab ühekordselt säilitada. Virtuaalmasina operatsioonisüsteem on sunnitud teistele protsessidele teatama, et need peavad midagi puhvedama. Protsessid teevad ise valiku, millised andmed on kriitilised ja millised mitte ja puhverdamise mõju virtuaalmasina tööle on väiksem kui et puhverdamist teeks hüperviisor.

Mul hea meel, et Microsoft on lõpuks otsustanud mälu liigeraldamise HyperV-le lisada. Kahjuks ei ole selle funktsionaalsuse kohta Microsofti ametlikku teadet, vaid rohkem spekulatsioonid uue ServicePacki lisafunktsionaalsuse teemal. Selle vajaduse eitamine on sama kui kõvakettale puhverdamise vajaduse eitamine, sest serverites on alati mälu vähe ja iga kokku hoitud kroon teenib IT osakonnale juhtkonna ees plusspunkte. Olen kindel, et see funktsionaalsus HyperV tootesse saabub ja loodetavasti varem kui et hiljem.

Windows 7RC kasutajatel armuaega 15. märtsini

Windows 7 prooviversioon (Release Candidate) on olnud väga populaarne, kuid nüüd on kõigil aeg migreerida ennast lõplikule e. "kuldsele" versioonile.

Tean paljusid, kes siiani RC versiooni kasutavad ja ei ole lõplikule versioonile liikunud. Põhjuseks see, et RC versioon on olnud tõeliselt stabiilne ja mitmed draiverid töötasid pikalt RC versioonis paremini kui lõplikus versioonis. Tänaseks on need nurgad muidugi siledaks lihvitud ja Windows 7 töökindel.

Nii et siis - kõik Windows 7 RC kasutajad, seadke ennast valmis Windowsi uuendamiseks ja kogu rakendustarkvara uueks installatsiooniks.

Ja kui Windows 7 paigaldatud, soovitan alla laadida Office 2010 Beta. Töötab! :)

Related articles by Zemanta

• Reminder: Windows 7 RC shutdowns start in a month (arstechnica.com)
• Office 2010 Professional Beta Available for Download [Downloads] (lifehacker.com)
• Windows 7 release candidate's days are numbered (seattlepi.com)

Olen kinoklubi liige ID-klubikaardiga

Eelmisel nädalal tuli kinosse uus Clooney film "Up in The Air". Natuke meenutas tema karakter Michael Claytoni filmis mängitut, kuid sellest ei tahtnud ma rääkida...
"Up in The Air" oli uus film ja pärast Cinamoni kino avamist on piletite hinnad alla läinud ja saalid rahvast täis. Hea mõte tuli internetist pilet osta. Vanast ajast mäletasin, et Forumi püsikliendiks hakkamine oli nagu eliitstaatuse saavutamine, kuid paistab, et konkurents on ka siin korrektiive teinud.
Kinoklubiga liitumine oli ülilihtne ja mingit täiendavat kaarti rahakotti vaja ei ole - ID-kaart ongi klubikaart. Liitumiseks oli vaja täita vaid üks veebivorm. Kohad saalis sai valida ka muus brauseris peale IE ja makse teostamine Swedpangas käis üks-kaks-kolm.
Kõige ägedam oli aga piletite väljatrükkimise osa. Kuna piletite tellimise hetkel mul printerit käepärast ei olnud, pidin laskma piletid välja trükkida kassas. Varasem kogemus nii Piletilevi kui Piletimaailmaga on olnud aeglane isiku tuvastamise ja väljatrükitud arve esitamise protsess. Forumi kinos oli protsess meeldivalt kiire - ID kaart kassiiri kätte, ID kaart sisestati lugejasse ja juba tulid piletid välja. Lihtne, kiire ja toimiv.
Kokkuvõte - kino külastamine oli viimase aja kõige meeldivam ID-kaardi kasutamise elamus.