OneDrive for Business maht kasvas 40 korda

Mõned aastad tagasi kui sai alustatud Eestis pilveteenuste propageerimisega, siis mõned esimesed kliendid, kellele rääkisime Office 365 teenustest, avaldasid kahtlust, kas Microsofti hinnapoliitika ikka jääb stabiilseks. Tagant järele tuleb tunnistada, et nende kahtlused oli põhjendatud – Microsoft on märkimisväärselt vähendanud pilveteenuste hindasid.

Just äsja vähendas Microsoft Azure’i salvestuspinna hinda ja nüüd muudetakseOneDrive for Business teenuse tingimusi. OneDrive for Business (endise nimega Skydrive Pro) kliendid saavad sama hinna eest nüüd 40 korda rohkem salvestuspinda – senise 25GB asemel tervelt 1TB.

SkyDrive Pro oli/on osa Office 365 teenuste paketist, mis võimaldas töötajal oma personaalseid tööalaseid dokumente salvestada “võrgukataloogi”. Sarnaselt muude Office365 teenustega on seda võrdlemisi lihtne siduda ettevõttes kasutusel oleva Active Directory kasutajate haldamise süsteemiga. Kui varem pakuti SkyDrive Pro teenust vaid osana Office 365 teenusest, siis uue nimega OneDrive for Business salvestuspinda on võimalik osta ka eraldi.

Kuigi OneDrive for Business on sisuliselt SharePointi dokumenditeekide sünkroniseerimine kohalikku seadmesse, siis on see rakendus võrreldav näiteks Dropboxi või Google Drive’iga. Nagu kõrval olevatelt piltidelt näha, on võimalik SkyDrive Pro katalooge esitada sama moodi sünkroniseerituna kohalikule kettale nagu Dropbox või Google Drive seda lubavad.

OneDrive for Business põhjustab tõenäoliselt paljudes segadust, kuna muudab seniseid valdavaid teenuste stsenaariumeid.

Sisuliselt asendab OneDrive for Businesskodukataloogi teenuse, mille kasutajale kättesaadavaks tegemine ja sünkroonimine on administraatoritele pidevalt peavalu tekitanud. Nüüd, kus on selle maht on kohe 1TB ei ole ka mõtet kasutajatel teenuse kasutamist piirata ja kohalikku serverisse kodukataloogi teenust CIFSi ja Folder Redirecti peal üles ehitada. Lisaks on OneDrive for Business kataloogid kättesaadavad kõigil levinud platvormidel.

Tugev sarnasus SharePointiga on samas rakenduse nõrkus, sest funktsionaalsus, mida oodatakse SharePointilt ei ole täies ulatuses kättesaadav OneDrive’i vahendusel. Näiteks lubab OneDrive veebiliideses sarnaselt SharePointiga määrata dokumenditeegile täiendavaid metadata väljasid, kuid neid vaadata või muuta OneDrive kasutajaliideses ei saa (vähemalt mina ei suutnud). Selleks, et tööd teha metadataga, on vaja SharePointi Site kasutusele võtta.

OneDrive for Business veebis

OneDrive for Business Exploreris

OneDrive for Business Windows Appis

Vaatamata mõningatele OneDrive for Business pärandiga seotud nõrkustest, on praegused arengud õiges suunas ning muudavad OneDrive söödavamaks. 1TB pinda muudab aga kasutusele võtmise äärmiselt ahvatlevaks

Office 365 – produktiivsus igal sammul

Paljude kontoritöötajate unistus on olla produktiivne end kontorilaua külge aheldamata. Ka juhid soovivad, et töötajad saaksid keskenduda lisaväärtust loovale osale oma tööpäevast. Office 365 töövahendid (e-mail, kalender, dokumendihoidla jne) on pilvelahendusena kättesaadavad igal seadmel ja igas internetti ühendatud punktis.

Office 365 on selles mõttes unikaalne lahendus, et töötab sama litsentsiga igat mõõtu ja igal seadmel. Office Mobile on saada nii iOSi, Androidi kui loomulikult Windowsiga nutiseadmetele. Office 365 teenuse raames renditud Excelit, Wordi ja PowerPointi võib iga töötaja kohta samaaegselt paigaldada kuni viiele erinevale seadmele. Seejuures pilveteenuseid nagu mail, kalender, dokumendihoidla jne kasutavate seadmete arv ei ole piiratud. Hea tahtmise korral võid oma kirju lugeda ka koduse nutiteleriga.

Andmete turvalisus on teema, milles juhid järeleandmisi teha ei soovi. Tänapäeval võetakse isegi konfidentsiaalsed andmed endaga igale poole kaasa ja seepärast peab olema tagatud, et seadme varguse või kaotsi mineku korral ei oleks kurikaeltel võimalk sealt konfidentsiaalseid andmeid kätte saada.

Turvalisus ennekõike

Selleks, et andmete kasutamine oleks turvaline, saab Office 365 teenused siduda keskse kasutajate haldamise süsteemiga. Selle kaudu on võimalik reguleerida millised kasutajad, milliste seadmetega ja millistel tingimustel võivad andmetele ligi pääseda. 

Sellist lahendust on võimalik üles ehitada nii sellisena, kus kogu kasutajaõiguste info on ettevõtte oma serverikeskuses või sellisena, kus see on sünkroniseeritud näiteks Azure pilveteenusega. Kasutajate info sünkroniseerimine pilveteenusega on mõistlik olukorras, kus tööd tehakse pigem väljaspool kontorit. Samuti võimaldab see kontori ühendused paremini turvata, kui kontori serverikeskusega suhtleb vähem teenuseid otse.

Kui Office 365 teenuse kaudu on võimalik turvata peamiselt vaid selle teenusega seotud andmeid, siis näiteks teiste osapoolte lisateenustega, saab kogu nutiseadme keskkonna turvaliseks muuta. Üks selliseid teenuseid on Centrify kasutajaõiguste keskhaldus, mis võimaldab ettevõtte keskse õiguste haldamise süseemiga siduda ka erinevaid nutiseadmeid. Centrify teenusega seotud seadmele saab sisse logida vaid ettevõtte seatud kasutajanime ja parooliga. Veelgi turvalisema keskkonna saab MobileIron või Citrix MDM toodetega, kus kogu konfidentsiaalseid andmeid sisaldav töökeskkond hoitakse turvalises konteineris. See turvaline konteiner toimib sarnaselt muude nutiseadme rakendustega, kuid sealt ei ole võimalik andmeid välja kopeerida.

Töökeskkond veebilehitsejas

Tihtipeale ei ole üldse vaja mõnda dokumenti muuta, vaid on vaja sellele operatiivselt ligi saada. Selliseks juhuks on nii Wordist kui Excelist olemas veebiversiooonid. Dokumendihoidlas asuvad dokumendid on võimalik avada otse veebilehitsejas. Veebilehitsejas on võimalik teha dokumendile ka lihtsamaid muudatusi. 

Veebirakendustena lahendatud Exceli ja Wordi kasutajaliides on sarnane arvutisse paigaldatavatele versioonidele. Selle tulemusena saavad töötajad toimetada ka veebirakenduses omale tuttavas keskkonnas ja asjad saavad kiiresti tehtud.

Võimalus kasutada neid veebirakendusi kulub eriti marjaks ära siis, kui mõni tähtis dokument on vaja üle vaadata koduarvutist, kus Wordi/Excelit ei pruugi olla ja nutiseadme väikeselt ekraanilt ei ole mugev lugeda.

Just selliste lisamugavuste pärast tasub kasutada Office 365 teenuses olevat dokumendihoidlat. Lisaks võimalusele avada dokumendid otse veebilehitsejas, saab dokumendiregistris pidada arvestust dokumentide redaktsioonide üle ning lisada dokumentidele täiendavat metainfot. Taoline metainfo võib näiteks lepingute registris sisaldada dokumendi allkirjastamise kuupäeva, kehtivuse tähtaega, allkirjastajat, lepingu osapoolt ja muud valikku, mis teeb dokumentide sorteerimise ja leidmise lihtsamaks.

Hakka meie sõbraks Facebookis ja võtame koos Office 365 teenused kasutusele :)

Uus Azure’i identiteedi sünkroniseerimise lahendus tulekul

Azure'i tiim kirjutab oma blogis, et DirSync toode saab uusi funktsionaalsusi ning et toote elupäevad on loetud.

DirSync on Active Directory sünkroniseerimise lahendus keskkondadesse, kus soovitakse, et samad kasutajad ja õigused oleksid defineeritud nii kohalikus serverikeskuses kui ka Office 365 teenustes. Siiani on andmevahetus olnud üles ehitatud selliselt, et muudatusi saab teha vaid serverikeskuses ja Office 365 poole peal hoitakse sünkroonkoopiat. Üha enam tekib aga juurde lahendusi, kus "kohalikku" serverikeskust ei olegi ja kõik IT teenused on ostetud pilvest. Näiteks selline keskkond, kus arvutite haldus toimub Intune'iga, dokumente hoitakse Dropboxis, meile ja kalendreid hoitakse Office 365-s ja raamatupidamine on Directos jne.

Niisiis on oodata DirSynci peagi võimalust, et kasutaja saab oma parooli muuta Office 365 või Azure keskkonnas ja uus parool sünkroniseeritakse kohalikku serverikeskusesse. See võimalus peaks oluliselt lihtsustama nende kasutajate haldamist, kes kontoris viibivad harva.

AADSync ehk Azure Active Directory Sync Services peaks aga käesoleva aasta jooksul DirSync toote täielikult asendama. AADSync peaks kujunema tooteks, mis suudab korraga sünkroniseerida mitmeid erinevad AD struktuure ja pakub "tõlketeenust" erinevate kasutajaõigusi pidavate süsteemide vahel.

System Centeri litsentsimisest

Microsoft muutis viimase System Center versiooniga litsentsimise põhimõtteid. Sellest on juba üle aasta, kuid siiski põhjustab õigete System Centeri litsentside valimine jätkuvalt raskusi. Varem sarnanes System Centeri litsentsimine paljudele teistele Microsofti toodetele – serverilitsents + kliendilitsents (CAL). Enam sellist litsentsiskeemi ei kasutata. Siiski on toodete kirjeldustes alles jäänud nn serverilitsents ja samuti kliendilitsents, mis põhjustab segadust.

System Centeri litsentsiskeemis tähendab serverilitsents õigust hallata servereid ja kliendilitsents tähendab õigust hallata klientseadmeid (arvutid, tahvlid, telefonid). Õigus kasutada halduskonsooli (ja selle käitamiseks vajalikku SQL serverit) sisaldub juba System Centeri litsentsis. Nende kahe teadmisega varustatuna on pilt palju arusaadavam.

Serverite haldamine. Hetkel pakub Microsoft serverite haldamiseks kahte litsentsi, mis mõlemad sisaldavad kasutusõigust samadele haldustoodetele:

• Configuration Manager (peamiselt kasutatud tarkvara paigaldamiseks ja uuendamiseks),
• Operations Manager (peamiselt kasutatud monitooringuks ja raporteerimiseks),
• Virtual Machine Manager (virtuaalserverite haldamine),
• Data Protection Manager (varukoopiate tegemine),
• Service Manager (teenuse haldus, kvaliteedi juhtimine),
• Orchestrator (automatiseerimine),
• App Controller (rakenduste haldamine).

Serverite haldamiseks mõeldud kaks litsentsi on:

• System Center 2012 R2 Standard Management License;
• System Center 2012 R2 Datacenter Management License.

Nende kahe litsentsi peamine erinevus on, et Standard versiooniga võib hallata sama füüsilise kuni kahe protsessoriga serveri peal kuni kahte virtuaalset serverit ja Datacenter versiooniga võib hallata sama füüsilise kuni kahe protsessoriga serveri peal piiramatu hulga virtuaalseid servereid. Datacenter versioon on umbes kolm korda kallim: Datacenter versioon on kasulikum siis kui füüsilisel serveril on enam kui kuus virtuaalmasinat. TechNetist leidsin sellise ülevaatliku joonise:

Kui füüsilisel serveri on rohkem kui kaks protsessorit, tuleb litsentse vastavalt juurde hankida. Ühte litsentsi mitme füüsilise serveri vahel jagada ei tohi.

Klientseadmete haldamine. Klientseadmete haldamiseks vajalikke litsentse on rohkem ja litsentsid sisaldavad erinevaid tooteid. Lisaks võivad litsentside müügiskeemid olla erinevad. Näiteks Endpoint Protection Client toodet ei saagi ilma toeta osta, sest viirusetõrjel ei ole mingit mõtet kui definitsioone regulaarselt ei uuendata.

Klientseadmete ehk arvutite ja nutiseadmete haldamiseks mõeldud kolm litsentsi on järgmised:

• System Center 2012 R2 Configuration Manager Client ML:
  • Configuration Manager
  • Virtual Machine Manager
• System Center 2012 R2 Client Management Suite Client ML:
  • Operations Manager,
  • Data Protection Manager,
  • Service Manager
  • Orchestrator.
• System Center 2012 R2 Endpoint Protection Client ML
  • Endpoint Protection

Neid litsentse võib osta töötajate arvu järgi või hallatavate seadmete arvu järgi. Näiteks mingit tootmisliini arvutit võib kasutada kümmekond töötajat ja sellele arvutile on mõistlik hankida Operating System Environment Client (OSE) Management License (ML) litsents. Kui aga töötajal on arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefon, siis on mõistlik hankida kasutajalitsents, millega võib hallata piiramatu arvu selle töötaja OSE-sid.

Core CAL. Kui nüüd jäi mulje, et kõik on lihtne, siis päris nii see ei ole. Klientseadmete haldamiseks mõeldud litsentsid sisalduvad lisaks Core CAL ja Enterprise CAL litsentsides. Kuna klientseadmed kasutavad tavaliselt ka keskhalduse võimalusi, siis tuleb igale seadmele nii või teisiti hankida ka Windows Server CAL, mistõttu on haldustoodete ostmisel tavaliselt mõistlikum kohe hankida Core CAL või Enterprise CAL, mis sisaldavad veel lisaks Exchange, Lynci, Sharepointi (ja mitte ainult) kasutusõigusi.

Kuna pilt ongi tavaliselt keerulisem kui alguses tundub, siis tasub litsentside hankimisel kindlasti spetsialistiga nõu pidada.

Enese harimiseks vajalik täpsem info System Center toodete kohta:
System Center 2012 R2 Licensing Guide

System Center 2012 R2 Licensing Datasheet 

Asuurimise esimesed sammud

Microsoft Azure on mõne aasta jooksul teinud tohutu arenguhüppe ja mõneski mõttes asunud liidriks. Kohalike serverirakenduste osas oli Microsoft liider juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul tehtud uuendused System Center toodetes ja Azure AD kasutamise lihtsus on loonud reaalse võimaluse igale ettevõttele võrdlemisi standardsete komponentidega liigutada oma serverikeskus avalikku pilve. 

Millised oleksid esimesed avaliku pilve rakendamise võimalused? Kui tõmmata paralleele kümme aastat tagasi alanud virtualiseerimise buumiga, siis võiks arvata, et kõige mõistlikum on viia avalikku pilve testrakendused ja testkeskkonnad. Siiski on pilvega läinud teistpidi – esmalt viiakse pilve hoopis turundusega seotud veebikampaaniad. Kampaaniate sihtgrupp on ettevõttest väljapool ja nii on avalik pilv loogiline asukoht. Lisaks vajab kampaania ajutist ressurssi, mida ongi mõistlik rentida ja Azure pakub veel lisaks koormuse hindamise vahendeid, millega saab koormuse jaotamist automatiseerida.

Ehk siis kogemuse baasil võib väita, et pilveteenuste rakendamisest on kõige lihtsam mõelda avalike teenuste käivitamise kontekstis. Kui turundusosakond soovib teha klientide jaoks kampaanialehekülge paariks kuuks, on avalik pilv selle jaoks kõige mõistlikum keskkond. Avalikus pilves on lihtne ja odav teenuse mahtu kiiresti suurendada kui klientide huvi on oodatust kõrgem. Kuna teenuse loomiseks suuri investeeringuid ei tehtud, ei ole vaja ka muretseda peale teenuse lõppu üle jäävate seadmete pärast.


Siiski on täiesti traditsioonilisi IT üksuste ees seisvaid ülesandeid, millede täitmiseks sobib Azure samuti hästi. Nimelt saab Azure’i sees võrdlemisi lihtsalt teha nö SandBoxe, kus serverid on muust keskkonnast eraldatud. Selles liivakastis saab teha kogu võrgu seadistuse sarnase ettevõtte oma taristule ning käivitada virtuaalmasinate koopiad. Nii ei ole vaja rakenduse lühiajaliseks testimiseks hankida uusi servereid. Vajadusel saab selle liivakasti ühendada VPN ettevõtte põhivõrku VPN kanaliga.

Paljude üle maailma tegutsevate ettevõtete jaoks võib aga olla huvitav võimalus teha varukoopia Azure’i. Mitmed varukoopiatooted nagu näiteks VEEAMi Backup and Recovery toetab seda funktsiooni otse kasutajaliideses. Kui kohalikud serverid on virtualiseeritud HyperV-ga, siis on võimalik ilma konverteerimata varundatud virtuaalmasinad otse Azure’is käima tõmmata. Sellest võimalusest võib saada isegi kõige tõenäolisem migreerimise stsenaarium.

Ja mis Azure’i juures on kõige parem – kogu keskkonna toimimise loogika on arusaadav kogenud Windowsi administraatorile.

Azure läheb tänasest soodsamaks

Microsoft lubas aasta alguses pakkuda Azure teenustes alati vähemalt sama head hinnataset kui see on Amazoni Elastic Cloudil. Nüüd, kus ka Google on lubanud tulla pilveserverite turule, peavad nii Amazon kui Microsoft oma hinnapoliitikat revideerima. Pragune lubatud hinnamuutus on nii suur, et ei saa sellekohast Microsofti uudist refereerimata jätta.

Uued virtuaalmasina tooted on senistest kuni 27% odavamad, kuid praeguste konfiguratsioonide hindasid vähendatakse ainult  suurtel virtuaalmasinatel.

Uued ja odavamad virtuaalmasinad on lihtsalt vähesema võimekusega ning selle kaudu sarnasemad Amazoni poolt pakutavale. Nimelt on tavalistes Azure’i virtuaalmasinatel automaatse skaleerimise funktsionaalsus. Azure’i haldusplatvorm jälgib virtuaalmasinate koormust ning halduses on võimalik luua protseduurid, mis lisavad koormuse kasvades klastrisse automaatselt uusi sama funktsionaalsusega virtuaalmasinaid. Need odavamad serverid sellist funktsionaalsust ei oma, kuid paljude võrgu põhiteenuste virtuaalmasinate koormuse haldus ei olegi nii oluline, tähtis on lihtsalt selle teenuse olemasolu (näit AD, DNS, koormuse jaotur).

Hinnad vähenevad ka suure mälu hulgaga seadistustele nagu A5, A6 ja A7. See on eriti oluline neile, kes soovivad „vana kooli“ servereid pilve viia. Kui pilves on tavaarhitektuur selline, et teenuse jõudlust kasvatatakse väikeste serverite arvu suurendamisega, siis traditsiooniliste rakenduste (Navision, Scala, Axapta jne) jõudlust kasvatati nii, et suurendati serveri protsessorite arvu ja mälu mahtu. Seepärast oli traditsiooniliste teenuste pilve viimine suhteliselt kallis. Praegune hinnamuutus tõenäoliselt veel ei tee seda traditsioonilisest mudelist odavamaks, kuid kindlasti võrreldavaks ja Microsofti hinnangul 10-13% odavamaks kui Amazoni pakkumine.

Kõige suurema hinnamuutuse teeb läbi salvestuspind. Salvestusploki hind väheneb kuni 65%. Nii palju väheneb sellise salvestuspinna hind, mis on liiasusega serverikeskuse piires (vähemalt 3 sünkroonkoopiat). Geograafiliselt eraldi asetsevete serverikeskuste vahel sünkroniseeritud salvestusplokkide hind väheneb 44% (kokku vähemalt 6 sünkroonkoopiat).

Mõtteid telemeditsiini aruteluseminarilt

Eile oli rõõm osaleda Praxise korraldatud Telemeditsiini teemalisel aruteluseminaril. Lisaks Peeter Rossi ja Priit Kruusi sisukatele ettekannetele, toimus ka elav arutelu erinevate telemeditsiini stsenaariumite rakendatavuse ja rakendamise takistuste üle.

Siim Sikkut juhatamas aruteluseminari sisse

Tundub, et Eestis ei ole enam vaja kellelegi põhjendada, et tehnoloogia abil on võimalik tervishoiuteenust distantsilt osutada (kuigi Riigikontrolli arvates on ainus toimiv e-Tervise lahendus Digiretsept). Kõhklusi tekitab taolise lähenemise praktilisus, osapoolte väljaõpe ja rahastamise mudel.

Toomas Kariis probleeme lahkamas

Mitme stsenaariumi arutamise juures tundus, et oluliseks takistuseks telemeditsiini rakendamisel on probleemid kogutud terviseandmete usaldusväärsusega, mis on seotud nii diagnostika seadmete kvaliteediga kui ka meditsiinitöötaja ettevalmistusega diagnostikaseadmeid kasutada ja haigust diagnoosida.

Perearstil ei otstarbekas omale suurt hulka kõrge tasemega diagnostikaseadmeid hankida. Kui aga perearst peab saatma patsiendi maakonnahaiglasse diagnostikasse, siis võib ta samas saata patsiendi otse sama maakonnahaigla erialaarsti juurde. Patsiendi jaoks on lihtsam saada diagnostika, diagnoos ja ravi ühe sammuga. Lisaks ei pruugi perearsti kogutud andmed anda objektiivset täielikku ülevaadet, sest eriarsti teostatava diagnostika käik sõltub tihti tuvastatud leidudest. Ning kui perearst juba otsustab eriarsti käest nõu küsida, siis võib ilmselt järeldada, et eriarsti otsene diagnostika on juba piisavalt põhjendatud. Kui need probleemid lahendada, jääb siiski veel rahastamise mudeli nõrkus. Eriarsti vastuvõtt on Haigekassa poolt finantseeritud, kuid eriarsti kaugdiagnostika peab praeguse rahastamise mudeli juures toimuma arsti vabast ajast.

Telemeditsiini tugevused on valdkondades nagu krooniliste haigete jälgimine, haiguste ennetamine nõustamise kaudu ning meditsiiniteenuse kättesaadavuse loomine eraldatud piirkondades. Krooniliste haiguste puhul ei ole vaja haigust iga kord uuesti diagnoosida, vaid pigem on vaja korralikult dokumenteerida haiguse kulgu ja teostatud ravi. Sellisel juhul on patsiendi enda panus haigusloo kirjeldamisel kõrge, kirjeldamine toimub pika aja jooksul ning arstile on diagnoosimiseks kättesaadavad täielikumad andmed. Nutiseadmete levik võimaldab andmete kogumist automatiseerida ning loob võimalused ka "tervete inimeste" regulaarseks nõustamiseks, mis oleks oluline ennetustöö osa.

Kui üritada seminaril tekkinud mõtteid ühte lausesse kokku võtta, siis tundub, et  telemeditsiin võimaldab suurendada patsiendi osalust raviprotsessis, muutes ravi kättesaadavamaks, ja kallutada rõhuasetust ennetamise suunas.

Väike firma, palju andmeid ja pilv

Kummalisel kombel on viimasel ajal väikefirmad need, keda peab veenma pilveteenuste kasus. Eriti oluline on teema olukorras, kus väikefirmal on palju andmeid - pildid või videod. Siiani on tõesti olnud USB-kõvaketta või mingi väikese purgi ostmine selgelt kõige soodsam lahendus. Seda isegi olukorras, kus pilveteenuste pakkujatel peaks olema oluline mastaabisääst. Allpool toodud võrdlus ei ole üks-ühele, kuid annab ülevaate asjade seisust.

Stsenaarium on mõeldud viie aktiivse arvutikasutajaga keskkonda, kus ettevõtte soovib salvestada suurema hulga pildifaile või videosid – tüüpiline stsenaarium disainibüroole või kinnisvaraagendile.

Väike kettakast. Näiteks saab hetkel osta korraliku kahe kettapesaga seadme 300 euroga ja lisaks kaks 3TB kõvaketast hinnaga 120 eurot tükk. Süsteemi hind kokku 540 eurot, millele lisanduvad ekspluatatsioonikulud. Garantii 2 aastat. Kasutatavat pinda RAID konfiguratsioonis saab sellises seadistuses tavaliselt vahemikus 2,5-2,7 TB. Sellise kodukootud lahenduse käideldavus on nii nagu ta on, aga vähemalt tuled põlevad.
Kohalik NAS seade on jätkuvalt kõige soodsam siis kui asja on vaja ajada ühes asukohas, 1-2 inimesega ja oluline on lisafunktsionaalsus.


Amazoni pilv. Võrreldava käideldavuse tasemega on Amazon S3 Glacier Storage, kus 2,5 TB andmete hoidmise kuu kulu oleks umbes 18,3 eurot ($25).  Amazonis saaks andmeid kettaseadme hankimise hinnaga hoida 29+ kuud ja kuna tõenäoliselt ei võeta kogu mahtu korraga kasutusele, siis isegi rohkem. Muidugi ei ole NAS seade üks ühele Amazon S3 Glacier Storage teenusega võrreldav.
Amazoni rakendamine eeldab mingi väikese veebiliidese arendamist, kuid sealt edasi on käitamine lihtsam kui väikese kettakastiga. Näiteks on see hea variant siis, kuid pilte ja videosid on vaja jagada partneritega.

Dropboxi pilv. Kui võrrelda nüüd millegagi, mille funktsionaalsus on selgelt parem, siis Dropbox for Business kuutasu on 11 eurot ($15) kasutaja kohta, kusjuures andmemaht on piiramatu. Viie töötajaga väikekontori puhul oleks kuutasu 55 eurot ja käitada saaks lahendust sama raha eest 10 kuud. Dropbox on oluliselt mitmekesisemate salvestusvõimalustega kui väike kettakast.
Dropboxil on liides kõigile populaarsetele platvormidele mingi arendamist ei ole vaja. Sisu jagamine on ka võrdlemisi lihtne ja kohe olemas. Mingit oma rakendust Dropboxi otsa siiski ei ehita.
--
Tundub, et kõik kolm stsenaariumit on omas nišis parimad. Kasvaval organisatsioonil tasub eelistada paindlikumaid pilvelahendusi. Pereäri jaoks on väikese kettakasti mudel tõenäoliselt arusaadavam.