Mõtteid telemeditsiini aruteluseminarilt

Eile oli rõõm osaleda Praxise korraldatud Telemeditsiini teemalisel aruteluseminaril. Lisaks Peeter Rossi ja Priit Kruusi sisukatele ettekannetele, toimus ka elav arutelu erinevate telemeditsiini stsenaariumite rakendatavuse ja rakendamise takistuste üle.

Siim Sikkut juhatamas aruteluseminari sisse

Tundub, et Eestis ei ole enam vaja kellelegi põhjendada, et tehnoloogia abil on võimalik tervishoiuteenust distantsilt osutada (kuigi Riigikontrolli arvates on ainus toimiv e-Tervise lahendus Digiretsept). Kõhklusi tekitab taolise lähenemise praktilisus, osapoolte väljaõpe ja rahastamise mudel.

Toomas Kariis probleeme lahkamas

Mitme stsenaariumi arutamise juures tundus, et oluliseks takistuseks telemeditsiini rakendamisel on probleemid kogutud terviseandmete usaldusväärsusega, mis on seotud nii diagnostika seadmete kvaliteediga kui ka meditsiinitöötaja ettevalmistusega diagnostikaseadmeid kasutada ja haigust diagnoosida.

Perearstil ei otstarbekas omale suurt hulka kõrge tasemega diagnostikaseadmeid hankida. Kui aga perearst peab saatma patsiendi maakonnahaiglasse diagnostikasse, siis võib ta samas saata patsiendi otse sama maakonnahaigla erialaarsti juurde. Patsiendi jaoks on lihtsam saada diagnostika, diagnoos ja ravi ühe sammuga. Lisaks ei pruugi perearsti kogutud andmed anda objektiivset täielikku ülevaadet, sest eriarsti teostatava diagnostika käik sõltub tihti tuvastatud leidudest. Ning kui perearst juba otsustab eriarsti käest nõu küsida, siis võib ilmselt järeldada, et eriarsti otsene diagnostika on juba piisavalt põhjendatud. Kui need probleemid lahendada, jääb siiski veel rahastamise mudeli nõrkus. Eriarsti vastuvõtt on Haigekassa poolt finantseeritud, kuid eriarsti kaugdiagnostika peab praeguse rahastamise mudeli juures toimuma arsti vabast ajast.

Telemeditsiini tugevused on valdkondades nagu krooniliste haigete jälgimine, haiguste ennetamine nõustamise kaudu ning meditsiiniteenuse kättesaadavuse loomine eraldatud piirkondades. Krooniliste haiguste puhul ei ole vaja haigust iga kord uuesti diagnoosida, vaid pigem on vaja korralikult dokumenteerida haiguse kulgu ja teostatud ravi. Sellisel juhul on patsiendi enda panus haigusloo kirjeldamisel kõrge, kirjeldamine toimub pika aja jooksul ning arstile on diagnoosimiseks kättesaadavad täielikumad andmed. Nutiseadmete levik võimaldab andmete kogumist automatiseerida ning loob võimalused ka "tervete inimeste" regulaarseks nõustamiseks, mis oleks oluline ennetustöö osa.

Kui üritada seminaril tekkinud mõtteid ühte lausesse kokku võtta, siis tundub, et  telemeditsiin võimaldab suurendada patsiendi osalust raviprotsessis, muutes ravi kättesaadavamaks, ja kallutada rõhuasetust ennetamise suunas.

Väike firma, palju andmeid ja pilv

Kummalisel kombel on viimasel ajal väikefirmad need, keda peab veenma pilveteenuste kasus. Eriti oluline on teema olukorras, kus väikefirmal on palju andmeid - pildid või videod. Siiani on tõesti olnud USB-kõvaketta või mingi väikese purgi ostmine selgelt kõige soodsam lahendus. Seda isegi olukorras, kus pilveteenuste pakkujatel peaks olema oluline mastaabisääst. Allpool toodud võrdlus ei ole üks-ühele, kuid annab ülevaate asjade seisust.

Stsenaarium on mõeldud viie aktiivse arvutikasutajaga keskkonda, kus ettevõtte soovib salvestada suurema hulga pildifaile või videosid – tüüpiline stsenaarium disainibüroole või kinnisvaraagendile.

Väike kettakast. Näiteks saab hetkel osta korraliku kahe kettapesaga seadme 300 euroga ja lisaks kaks 3TB kõvaketast hinnaga 120 eurot tükk. Süsteemi hind kokku 540 eurot, millele lisanduvad ekspluatatsioonikulud. Garantii 2 aastat. Kasutatavat pinda RAID konfiguratsioonis saab sellises seadistuses tavaliselt vahemikus 2,5-2,7 TB. Sellise kodukootud lahenduse käideldavus on nii nagu ta on, aga vähemalt tuled põlevad.
Kohalik NAS seade on jätkuvalt kõige soodsam siis kui asja on vaja ajada ühes asukohas, 1-2 inimesega ja oluline on lisafunktsionaalsus.


Amazoni pilv. Võrreldava käideldavuse tasemega on Amazon S3 Glacier Storage, kus 2,5 TB andmete hoidmise kuu kulu oleks umbes 18,3 eurot ($25).  Amazonis saaks andmeid kettaseadme hankimise hinnaga hoida 29+ kuud ja kuna tõenäoliselt ei võeta kogu mahtu korraga kasutusele, siis isegi rohkem. Muidugi ei ole NAS seade üks ühele Amazon S3 Glacier Storage teenusega võrreldav.
Amazoni rakendamine eeldab mingi väikese veebiliidese arendamist, kuid sealt edasi on käitamine lihtsam kui väikese kettakastiga. Näiteks on see hea variant siis, kuid pilte ja videosid on vaja jagada partneritega.

Dropboxi pilv. Kui võrrelda nüüd millegagi, mille funktsionaalsus on selgelt parem, siis Dropbox for Business kuutasu on 11 eurot ($15) kasutaja kohta, kusjuures andmemaht on piiramatu. Viie töötajaga väikekontori puhul oleks kuutasu 55 eurot ja käitada saaks lahendust sama raha eest 10 kuud. Dropbox on oluliselt mitmekesisemate salvestusvõimalustega kui väike kettakast.
Dropboxil on liides kõigile populaarsetele platvormidele mingi arendamist ei ole vaja. Sisu jagamine on ka võrdlemisi lihtne ja kohe olemas. Mingit oma rakendust Dropboxi otsa siiski ei ehita.
--
Tundub, et kõik kolm stsenaariumit on omas nišis parimad. Kasvaval organisatsioonil tasub eelistada paindlikumaid pilvelahendusi. Pereäri jaoks on väikese kettakasti mudel tõenäoliselt arusaadavam.