 |
| Siim Sikkut juhatamas aruteluseminari sisse |
 |
| Toomas Kariis probleeme lahkamas |
Mitme stsenaariumi arutamise juures tundus, et oluliseks takistuseks telemeditsiini rakendamisel on probleemid kogutud terviseandmete usaldusväärsusega, mis on seotud nii diagnostika seadmete kvaliteediga kui ka meditsiinitöötaja ettevalmistusega diagnostikaseadmeid kasutada ja haigust diagnoosida.
Perearstil ei otstarbekas omale suurt hulka kõrge tasemega diagnostikaseadmeid hankida. Kui aga perearst peab saatma patsiendi maakonnahaiglasse diagnostikasse, siis võib ta samas saata patsiendi otse sama maakonnahaigla erialaarsti juurde. Patsiendi jaoks on lihtsam saada diagnostika, diagnoos ja ravi ühe sammuga. Lisaks ei pruugi perearsti kogutud andmed anda objektiivset täielikku ülevaadet, sest eriarsti teostatava diagnostika käik sõltub tihti tuvastatud leidudest. Ning kui perearst juba otsustab eriarsti käest nõu küsida, siis võib ilmselt järeldada, et eriarsti otsene diagnostika on juba piisavalt põhjendatud. Kui need probleemid lahendada, jääb siiski veel rahastamise mudeli nõrkus. Eriarsti vastuvõtt on Haigekassa poolt finantseeritud, kuid eriarsti kaugdiagnostika peab praeguse rahastamise mudeli juures toimuma arsti vabast ajast.
Telemeditsiini tugevused on valdkondades nagu krooniliste haigete jälgimine, haiguste ennetamine nõustamise kaudu ning meditsiiniteenuse kättesaadavuse loomine eraldatud piirkondades. Krooniliste haiguste puhul ei ole vaja haigust iga kord uuesti diagnoosida, vaid pigem on vaja korralikult dokumenteerida haiguse kulgu ja teostatud ravi. Sellisel juhul on patsiendi enda panus haigusloo kirjeldamisel kõrge, kirjeldamine toimub pika aja jooksul ning arstile on diagnoosimiseks kättesaadavad täielikumad andmed. Nutiseadmete levik võimaldab andmete kogumist automatiseerida ning loob võimalused ka "tervete inimeste" regulaarseks nõustamiseks, mis oleks oluline ennetustöö osa.
Kui üritada seminaril tekkinud mõtteid ühte lausesse kokku võtta, siis tundub, et telemeditsiin võimaldab suurendada patsiendi osalust raviprotsessis, muutes ravi kättesaadavamaks, ja kallutada rõhuasetust ennetamise suunas.
Perearstil ei otstarbekas omale suurt hulka kõrge tasemega diagnostikaseadmeid hankida. Kui aga perearst peab saatma patsiendi maakonnahaiglasse diagnostikasse, siis võib ta samas saata patsiendi otse sama maakonnahaigla erialaarsti juurde. Patsiendi jaoks on lihtsam saada diagnostika, diagnoos ja ravi ühe sammuga. Lisaks ei pruugi perearsti kogutud andmed anda objektiivset täielikku ülevaadet, sest eriarsti teostatava diagnostika käik sõltub tihti tuvastatud leidudest. Ning kui perearst juba otsustab eriarsti käest nõu küsida, siis võib ilmselt järeldada, et eriarsti otsene diagnostika on juba piisavalt põhjendatud. Kui need probleemid lahendada, jääb siiski veel rahastamise mudeli nõrkus. Eriarsti vastuvõtt on Haigekassa poolt finantseeritud, kuid eriarsti kaugdiagnostika peab praeguse rahastamise mudeli juures toimuma arsti vabast ajast.
Telemeditsiini tugevused on valdkondades nagu krooniliste haigete jälgimine, haiguste ennetamine nõustamise kaudu ning meditsiiniteenuse kättesaadavuse loomine eraldatud piirkondades. Krooniliste haiguste puhul ei ole vaja haigust iga kord uuesti diagnoosida, vaid pigem on vaja korralikult dokumenteerida haiguse kulgu ja teostatud ravi. Sellisel juhul on patsiendi enda panus haigusloo kirjeldamisel kõrge, kirjeldamine toimub pika aja jooksul ning arstile on diagnoosimiseks kättesaadavad täielikumad andmed. Nutiseadmete levik võimaldab andmete kogumist automatiseerida ning loob võimalused ka "tervete inimeste" regulaarseks nõustamiseks, mis oleks oluline ennetustöö osa.
Kui üritada seminaril tekkinud mõtteid ühte lausesse kokku võtta, siis tundub, et telemeditsiin võimaldab suurendada patsiendi osalust raviprotsessis, muutes ravi kättesaadavamaks, ja kallutada rõhuasetust ennetamise suunas.
No comments:
Post a Comment